Tähtede poole....

Eile läksin kell üks öösel Marisele külla ülepika aja ja nii hea oli juttu rääkida, kuigi tal oli ülipaha olla millestkist aga pärast poole läks Tal paremaks. Igatahes me mõlemad rääkisime ühe oma saladuse välja, mida kumbki ei julenud öelda aga Eile ma mõtlesin, et on parem kui ma südamelt selle ära räägin. Tõesti nii see oli, peale seda hakkas kergem.. ja veel naersime ka selle üle kuigi väga najlakas see pole, pigeb jube ! Siis täna kella neljast vist tuli mu kasuisa järgi mulle, sest emaga ma olen riius.. väga lambi asja pärast ja ta ei räägi minuga ja tema pilk põletab mind. Kahju on ka et Tok läheb homme kooli ja ühikasse ära.. eitea kellega ma nüüd poksin, kaklen, nääklen, naeran koos, niisama tsillin või keda ma nüüd kiusan niiet ta lihtslalt viskab mu toast välja.... sellele küsimusele enam vastust pole.
Eile veel tegi üks eriti kallis inimene mulle "ilusa" komplimendi, mis on väga meeldejäääv ja mida ma poleks temast arvanud aga loodan et saan sellest üle, kuigi ma läksin veel temagagi nii riidu ja ma läksin endast nii välja... igast imelikud emotsioonid lõid välja ja mõtlesin et lähen tuulutan ennast õues tipsa. Läksin koeraga jalutama aga kui olin mingi 15minutit kõndinud siis koeral hakkas külm ja ma tõin ta koju tagasi aga ise loomulikult ei tulnud tuppa vaid kõndisin lihtsalt tühja.. kuni jõudsin Hageri Rahvamaja juurde. Kuna ma kardan pimedust siis ma tavaliselt ei läheks sinna kuid täna ma läksin külakiigele, kus oli jõhkralt pime aga täna oli mõnus seal pikutada, vaadata taevapoole ja kiikuda - rahutav. Pikutasin seal nii pool tundi, siis kõndisin koduspooole ja tegin kuskil põllupeal hästi paksu lume sees lumeingli ning, kui enam ei jaksanud siis niisama vahtisin taevas..Päris ilus oli :)