TVP

Nlejapäev algas küll väga hullult, esiteks ma jäin magama. &.45 pidin olema Hageri ristis, Oss ja Karhu pidid mind peale võtma, aga siis järsku helistasid 6.50 ja küsisid miks ma juba välja ei tule. Siis ma alles hakkasin tegutsema ja jooksin kiiresti välja täiesti märjapeaga, ilma meigita. Kõik oli nii lumine ja unine. Jõudsime siis Mustamäe Haigla juurde ja sealt pidin veel bussiga sõitma Keskhaiglasse mingi 25 minutit. Jäin sinna veel 20 minutit hiljaks kaa, eriti häbilugu. Aga igatahes ma siis läksin ja ootasin seal operatsiooniosakonna ees kuni lõpuks õendusjuht tuli ja mind kaasa võttis, natuke noomis ka kuna jäin hiljaks. Igatahes NÄitas kus on külalisteriietusruum ja ütles:" Siin pluused, siin püksid, võta pesuväele ja kärmelt selga!" Need olid need rohelised nagu ikka doktoritel on ning mul polnud õrna aimugi mis saama hakkab. Siis järgmisena küsis kas verd kardan, vastasin muidugi eitavalt. Läksime edasi ja ta tudvustas mind ühele operatsiooniõele, kes oli ülitore ja ta nimi oli Aili, ta siis käskis mul käed pesta ja desinfitseerida, siis pidin selle rohelise mütsikese pähe panema, siis maski näi ja nina ette ja läksimegi järgmisest uksest edasi, kus oli kolm opisaali. Läksime esimesse opisaali, kus pidin järjekordselt käsi desinfitseeri. Seal ma siis istusin ja vaatasin kuidas inimesel väikest healoomulist kasvajat välja lõigatakse, kui oli poolepeal ja siuke värske vere ja naha kärsahais oli õhus, küsis õde kas ma lähemalt ei tahaks näha, ma loomulikult soovisin seda ja ka läksin. Doktor veel küsis, et miks ma siin olen ja kes olen ja ühesõnaga igast asju(kusjuures see arts oli meessoost ja jube kobe) ning järsku ma tundsin, et pean eemale minema, sest palav hakkas ja ajas iiveldama. See oli muidugi sellepärast, et polnud söönud, vähemalt nii ütles õde mulle. Aga peale söömist läksime tagasi opisaalidesse ja ma vaatasin päevapeale kokku kuute või seitset oppi, nendeks olid siis 1.veresoontelaiendid 2.Väike healoomuline kasvaja 3.Song 4.Sapipõie lõikus(nägin ka sapikivi, mis alati on erinev) 5.Siis mingi soolestiku teema 6.Maovähendus 7.Eemaldati naiselt tükk nahka kõhupealt(see oli siis rohkem ilulõikus or smth) Aga igatahes ma olen väga väga õnnelik, et sinna läksin, sest seal oli tõesti tore, täiesti teine õhkkond ja super.

...............

Ma pole ammu kirjutanud, aga nüüd vist on vaja, sest ma ei suuda enam. Ma olen juba terve see nädal sellist psühhoterrorit saanud, et ma lähen hulluks. Mind pole ennem inimene nii vihale ajanud, et ma hakkan nutma ja ei oska midagi teha, ennem pole keegi mu peale nimodi karjunud, et mul läheb peotuju ära aga point on selles, et ma ei suuda seda inimest endast eemale ka tõrjuda, lihtsalt ei saa. Inimene lihtsalt joob jooob jooob kuni ei saa enam midagi aru, siis saab mingi ilge sitaga hakkama, millel tegelikult pole üldse põhjust ning kui ma seletan talle, et see oli vale jne siis ma saan sõimu ja muud halba. Siis ta helistab iga viieminut tagant ja seletab, et tegelt tema tegi õigesti, vahepeal lõugab ülelinna. Minumeelest on inimesel natuke abi vaja, kui ta abi ei saa ja ma temaga ikka seotud olen, siis läheb mul seda abi vaja !